Naftatootjad on Doha tippkohtumise eel kaotanud 315 miljardit dollarit

OMX Baltic−0,21%318,78
OMX Riga0,47%1 015,03
OMX Tallinn0,17%2 256,61
OMX Vilnius0,07%1 506,41
S&P 500−0,35%7 592,4
DOW 30−0,36%52 297,09
Nasdaq −0,39%25 366,09
FTSE 1000,25%10 863,09
Nikkei 2250,88%61 357,38
USD/EUR0,00%0,9
GBP/EUR0,00%1,2

OMX Baltic−0,21%318,78
OMX Riga0,47%1 015,03
OMX Tallinn0,17%2 256,61
OMX Vilnius0,07%1 506,41
S&P 500−0,35%7 592,4
DOW 30−0,36%52 297,09
Nasdaq −0,39%25 366,09
FTSE 1000,25%10 863,09
Nikkei 2250,88%61 357,38
USD/EUR0,00%0,9
GBP/EUR0,00%1,2

Suurimate naftaeksportijate varad on kriisi alguse ja pühapäeval algava Doha tippkohtumise vahelisel ajal kahanenud ligi 315 miljardi dollari võrra.

Indrek Mäe

Nafta puurkaev
Foto: epa

Kaotused moodustavad ligi viiendiku naftariikide valuutareservist ning eelmise aasta viimasel viiel kuul kahanesid need 54 miljardi dollari võrra, vahendas Bloomberg.

Pühapäeval kogunevad Katari pealinna 18 suurima naftariigi esindajad, et saavutada kokkulepe naftatootmise piiramises. Selle meetme abil soovitakse maailmaturul nafta hind taas tõusuteele pöörata. Doha otsuste mõju suurust hinnatakse siiski pigem kosmeetiliseks, sest enamik riike kaevandab juba praegu naftat rekordtasemel.

Katari energiaminister Mohammed Al Sada saatis tippkohtumisele saabuvatele riikidele kirja, milles kutsub kõiki osalisi üles turgu stabiliseerima. „Madal nafta hind ei tule kasuks mitte kellelegi,“ kirjutas ta.

Lisaks naftatootjatele mõjutab musta kulla hinna langus ka rahvusvahelisi fonde ning valuutaturge, sest naftariigid hoiavad sageli oma vara nii USAs kui ka Lääne Euroopas. Siiani on sellest tulenev mõju olnud aga küllaltki väike, sest riiklikud keskpangad jätkavad võlakirjade ostmist.

„Me usume, et 2016. aasta tuleb naftariikidele valulik,“ sõnas Londoni Natixise analüütik Abhishek Deshpande.

Kahjude koguulatus

Saudi Araabia on nafta hinna languse tõttu kaotanud ligi poole reservist ehk 138 miljardit dollarit, mis moodustab ligi veerandi tootjate reservist. Suurte kahjukandjate hulka kuuluvad veel Venemaa, Alžeeria, Liibüa ja Nigeeria.

Saudi Araabia kaotas ainuüksi eelmise aasta viimase kolme kuu jooksul 38,1 miljardit dollarit, mis on suurim kvartaalne kaotus viimase 54 aasta jooksul.

Kriis sai alguse 2014. aasta novembris, kui saudide juhitud naftat eksportivate riikide liit otsustas oma turuosa suurendada ning Ameerika Ühendriigid turult välja süüa. Selle asemel, et nafta hinna tõusu toetada, suurendati tootmist, mille tulemusena langes hind 111 dollarilt barreli kohta 35 dollarile.

Üha halveneva olukorra tõttu otsustas reitinguagentuur Fitch teisipäeval langetada ka Saudi Araabia krediidireitingu tasemele AA–. Seda seetõttu, et riiki ootab tõenäoliselt ees suur eelarvedefitsiit, mis on vaja katta väliste finantsinstrumentidega.

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ennustuse kohaselt moodustab Saudi Araabia eelarve defitsiit aasta lõpuks 10,2 protsenti riigi sisemajanduse koguproduktist. Selliste arengute korral oleks tegemist suurima miinusega pärast 1998. aastat, mil nafta hind langes 10 dollarile barreli kohta.

Täpset naftadollarite kahanemist pole aga võimalik arvutada, sest mitu Lähis-Ida riiki, nagu näiteks Kuweit ja Araabia Ühendemiraadid, ei avalda oma fondide kohta käivat infot.

Nafta hinna tõusu ja langust iseloomustav Brent Crude’i indeks, mis saavutas jaanuaris viimase 12 aasta madalaima taseme, on hakanud pärast Saudi Araabia, Venemaa, Katari ja Venezuela tootmise külmutamise eelkokkulepet taas tõusma. Tõusu suurus on ligikaudu 30 protsenti.

Naftatootjad on Doha tippkohtumise eel kaotanud 315 miljardit dollarit

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised